Menüü

Kokkuvõte

20. sajandi lõpu Euroopa on avatust taotlev, koostööd otsiv ja inimesekesksusele püüdlev. Selles püüdluses kajastub teadlik vastandumine eraldatusele, võimu piiramatusele, inimese loomupäraste õiguste ja vabaduste ahistamisele ja võimu omavolile. Ehk teisisõnu, sihiteadlik eemaldumine sellest, mis viis II maailmasõja koledusteni, võimu väärastumisele ja inimese allutamisele väärastunud võimule ning sealt edasi inimese loomupäraste võõrandamatute õiguste rikkumisele. Laia rahvusvahelise konsensuse alusel on saanud inimese ja võimu tasakaalu mõõdupuuks inimõiguste ülddeklaratsioonis ja teistes rahvusvahelistes dokumentides, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsioonis (EIÕK) kajastatud ja demokraatlikus maailmas üldtunnustatud põhiõigused ja -vabadused.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse